eesti keele olümpiaad

TEISIPÄEVAL, 19. JAANUARIL  toimus eesti keele olümpiaadi koolivoor.

Nimedega seotud ülesannete kallal murdsid pead (tähestikulises järjekorras)

Birgit Raidna	8.ak
Daglas Aitsen	7.a
Elisabeth Kuning	8.bk
Emeliine Värava	9.bk
Gerly Pärn	7.c
Helene  Luuse	8.c
Ingeli Leivat	7.c
Kaire Jürgenson	12.k
Karmel Kai  Murumaa	8.ak
Kirke Kalamats	12.k
Külli-Triin Laanet	12.k
Laura Liister	9.bk
Laura Palkov	8.bk
Liis  Lehtla	11.p
Mari-Ann Lillemägi	8.c
Marja Mäetalu	11.kp
Marko Pruuli	10.p
Mark-Vahang Masurašvili	7.c
Mette Jõemaa	7.c
Mirell Barabanov	8.bk
Naanbel Kask	8.bk
Raul Mihkel Anton	7.a
Sandra Strazdins	7.bk

Tulemusi arvestati kolmes vanuserühmas: 7.-8. klass, 9.-10. klass ja 11.-12. klass. Iga vanuserühma kaks paremat pääsesid edasi Tallinna linna piirkonnavooru. Meie koolivooru lõpptulemus tõi toreda üllatuse - iga "lend" sai oma esindaja osalema piirkonnavooru .

Meie kooli esindavad piirkonnavoorus

Gerly Pärn (7. klass)

Karmel Kai Murumaa (8. klass)

Emeliine Värava (9. klass)

Marko Pruuli (10. klass)

Liis Lehtla (11. klass)

Kaire Jürgenson (12. klass)

Palju õnne!

Piirkonnavoor toimub 29. jaanuaril kella 15.00-17.30 Westholmi Gümnaasiumis.

***

Osavõtjad võiksid tutvuda järgmiste nimede teemat puudutavate materjalidega:

KOLMAPÄEVASE KOKKUSAAMISE MATERJALID LEIAB SIIT.

Nimeteadusest

http://nimi.keeletoimetajad.ee/nimeloengud/

Algustähe õigekirjast üldiselt

http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7

Samuti võiks üle vaadata kõige põhilisema lauseõpetuse kohta (liht-, liit-, koond-, rind- ja põimlause; lauselühendiga lause; otsekõne; lisand).

üks luuletus

Autor Agnes Peetrik 9.K (õpetaja Saima Sagur)

Lood ja nimed. Nimelood

Kõigil meil on nimi.
Mõnel isegi mitu.

Igal nimel on lugu.
Kas sa tead oma nime lugu?

Kuidas sa said endale sellise eesnime? Või lausa eesnimed?
Kust on pärit sinu perekonnanimi?



Kui mina sündisin, tegid mu ema töökaaslased talle kaardi, millel pakkusid välja poisslapsenimesid. Praegu on seda kaarti vaadates võrdlemisi imelik tunne, et ma võiks kanda mõnda sealsetest nimedest - Yrjo või Kailor või Innar...

Meie peres sai mu õde endale nime Maris, kuna see on kõlalt sarnane mu ema nimega Maimu. Mina olen Veiko, kuna see on kõlalt sarnane mu isa nimega Vello.

See on minu nime lugu. Ka sinul on selline lugu. Kindlasti on - see tuleb ainult üle leida.

Selle aasta eesti keele olümpiaadi teemaks on nimed. Sellest tuli mõte koguda kokku meie nimede lood. Pane kirja oma nime lugu või lood ning too kooli (kuidas täpsemalt, saad teada oma eesti keele õpetaja käest).

Lood võivad puudutada ka teisi nimedega seotud olukordi
(oled sa mõne nime ära unustanud ja see on tekitanud kentsakaid olukordi;
on sinu nime valesti kasutatud;
kuidas sa oled saanud oma hüüdnime;
kuidas on su lemmikloomad nimed saanud;
kuidas on su vanemad nime saanud jne).

Kleksograafia

Esimeseks tunniks oli eile kleksograafia. Selle tea­dusharu mõtles pan Kleks välja, et õpetada meid tin­diga ümber käima.

Kleksograafia on teadus tindiplekkide tegemisest. Kõigepealt tehakse paberilehele mitu suurt tindilara­kat, siis murtakse leht pooleks ja plekid lähevad laia­li, moodustades igasuguseid loomade või inimeste kujutisi. Mõnikord tekivad laiali litsutud plekkidest terved pildid, mille alla me pan Kleksi väljamõeldud lugusid kirjutame.

                                   Jan Brzechwa "Pan Kleksi akadeemia"

Tindiplekkid on toredad,

kuid paberile tekkisid kõrvitsad!!

(Lisbeth ja Emma 5.c)

Härra Luukere

kaotas oma vere.

(Kauri, Anders 5.c)

Mis on pildi peal,

mis võiks olla seal?

Pooleks koer on läinud,

äikest ta on näinud.

(Birte ja Kaisa 5.c)

Oioioi, mis nüüd sai -

lehel tekkis vähike pai.

(Kerlin ja Heidi 5.c)

Kass pole tass

ja pass pole klass

aga tass on tass

ja kass on kass!

Kassile pole kolme kõrva

ja südamel pole ühtki mõrva.

Aga kassil on kaks kõrva

ja südamel viis mõrva

Kass magab pikad päevad

ja rotid teda näevad.

Aga kassid mustvalgelt näevad,

                                                                                  kuna neil on pikad päevad.

                                                                                  (Lota ja Gerda 5.d)

On ilus päikeseline ilm

kuid mõndadel on väga hirm.

Kõik pilves on juba

ja varjud on lahti.

Miks kaks pilve ainult,

kuid mitte väga naljalt.

Ah sa tead ju neid

paganama pilvi, see närvi käib.

(Ander ja Gregory 5.d)

Sirts ja särts

käes on märts

plirts ja plärts

küll nüüd on üks plärts

imelik särts

pildil on nüüd plirts ja plärts

mul on ka särgil uus plärts

plärts plärts plärts

nüüd on särgil uus märk

(Reinete ja Rebecca 5.d)

Kleksograafia tund on meile kõigile meeltmööda. Selle tarkuse õppimiseks oleme kulutanud mitu potti tinti ja terve kuhja paberit, ja et me ise sealjuures küü­narnukkideni tindised oleme, on rääkimatagi selge. Siis peame õhtul ennast sidrunimahlaga pesema, sest miski muu neid plekke näolt ja kätelt ära ei võta.

Naeris Macintosh

I veerandi lõpupäevil sai 7. klassidega lõimingupäevade raames tuntud muinasjuttu "Naeris" natuke kaasajastatud.

Kui paarsada aastat tagasi võisid igasugused juurviljad inimestele probleeme valmistada, siis tänapäeval on inimesed enamasti kimpus tehnikaarenguga, millega ei jõua kuidagi sammu pidada.

Nii saigi uuendatud muinasjutu keskmesse toodud inimesed, kes peavad hakkama saama ootamatult koju ilmunud arvutiga.

Naeris Macintosh

Revolutsiooniline vahejuhtum

vaheajata

ühes vaatuses ja kuues pildis

I pilt

Tühi lava. Lava tagumises osas on ainult kolm tooli Koori istuvate liikmete tarvis (või siis ka hiiglaslik arvuti, kui seda tehnilistel põhjustel ei ole võimalik liigutada).

Kõik näitlejad tulevad lavale, Taadiga eesotsas. Kõigi pilk on suunatud üle publiku peade „kaugusesse”.  Sõnalise osaga näitlejad seisavad Taadi taha hanereas, Koor veeretab kohale arvuti ning läheb oma kohale.

 Taat jääb seisma keset lava ning vaatab publikusse.

TAAT (pöörab pilgu publikusse): Mina olen Taat. Mina töötasin viis pikka aastat Soomes ehitusel ning nüüd mina ostsin oma perele rõõmuks ja uhkuseks arvuti – mina ostsin Naeris Macintoshi (läheb arvuti juurde ja patsutab seda).

Vaja nüüd sellega midagi ette võtta. (Istub arvuti taha, vaatab seda igast küljest) Ei mina näe sellel kohta, kuhu kipsplaati kinnitada, ei oska mina sellega midagi ette võtta.

KOOR hakkab parastavalt naerma. Taat heidab üle õla neile vihase pilgu. Koor haarab peast kinni ja teeb kaastundlikult: „Oi, oi, oi!”

...

Kes teab, äkki on kevade poole põhjust jälle rääkida "Naeris Macintoshist", kuid siis juba filmiversioonis...

Teeme ise ajalehte!

Meediateemadel õpitu kinnistamiseks kasutasid 6. klassid ajalehe tegemist.

4-5-liikmelistes gruppides jagati tööülesanded, õpilastest said toimetajad, küljendajad ning kunstnikud. Kõik ajalehed pidid olema muinasjututeemalised, Uutmoodi lähenemine sundis lapsi mõtlemisnurka muutma ning uute ja põnevate lahenduste peale tulema.

Ajalehed said nimeks Võluvärk, Muinasjutuline ime, Tuhkatriinu lugu jne. Ajalehed sisaldasid kõiki tavaliste ajalehtede komponente: uudiseid, reportaaže, intervjuusid, reklaame, kuulutusi ning isegi ilmateadet.

Põnevate ajalehtedega saab tutvuda eesti keele klassis (ruumis 139).


Reelika

Olla õnneliku välimusega on õnneasi, osata aga lugeda ja kirjutada on looduseand. /Shakespeare/

Tere tulemast Pelgulinna Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse blogisse

Meie vahvad õpetajad on:

Ulve Vaks
Saima Sagur
Reelika Turi
Veiko Klaan

I ja II kooliastmes kõik klassiõpetajad.